Gert Port ITK Blog

Sellenädalane materjal oli midagi sellist, mille peale ma pole pikemalt kunagi mõelnud. Lugemisel avanes silmaring just kõiksugu lahenduste koha pealt. Päris paljud asjad hakkasid ka huvi pakkuma, eriti just reljeefne hiir. Võiks isegi öelda, et nii mõndagi ideed saab rakendada ilma kitsaskohta (nagu nt. vaegnägemine) omamata. Lõpetades ülevaatliku artikli lugemise jõudsime ülesandeni.

Ülesannet alustades ei osanud ühest või teisest kohast kohe pihtagi hakata sest pole kunagi sellise pilguga neid lahendusi vaadanud. Järgnes veidike üldist uurimist interneti abil kui tuli meelde mõte, mis käis peast läbi alles materjali lugemise poole peal: paljud lahendused sobivad kõigile.

Esimese asjana tuli kohe pähe pea kõigile igapäevaelust tuntud spellchecker-id ja sellesarnased tooted. Tavakasutuses aitavad nad ära hoida kolleegile või potensiaalsele äripartnerile ebaprofessionaalse mulje jätmisest hoidumisel just kirjaoskuse lihvimise näol sest olgem ausad, enamusele käib ühel või teisel määral vastukarva kõiksugu kirjavigu täis teksti lugemine. Raske kohe tõsiselt võtta.

Mõttetöö käis edasi ja sain aru, et spellcheckeritel on veel ülesandeid kui lihtsalt igapäevaelust tuntud situatsioonid. Pean ennast võrdlemisi kiireks ja täpseks trükkijaks aga ka mul tekib vigu teksti sisse. Mõtlema hakkasin just inimestele kel vaevnägemine või puudub nägemine üldse. Kõigil on vaja klaviatuuri abil kirjutada, kuskil postitada, e-maile saate jne. On olemas ka tarkvara mis loeb trükkimise ajal ette kirjutatu, et hoida ära igasugu kirjavigade tekkimine. Spellcheckeri kasu siin seisneb just selles, et oma olemuse tõttu jõuab ta suure osa kirjavigu ise ära siluda enne kui mingit kontrolllugemist vaja läbi viia. Kindlasti saab ka spellcheckerist jagu aga kui ta on automatiseeritud ja aitab juba mingilgi määral kaasa, siis leian, et tegu on ääretult väärtusliku lahendusega.

Lugedes sellenädalast materjali oli meeldiv jälle kohata ohtralt viiteid Himaneni “Häkkerieetika”-st. Põhjus selleks väga lihtne: sai ise aastaid tagasi see raamat läbi loetud (ja seda tuli teha korduvalt sest esimestel lugemistel jäid paljud mõtted veel arusaamatuks). Peab tunnistama, et on aastast aastasse häirinud sõna “häkker” kasutus meedia poolt. Mõiste kohta üritatakse maalida pilti kuskil maasügavuses pesitsevast inimest meenutavast olendist kelle põhimõtteks on lihtsalt omakasu või süsteemide lõhkumine.

Siinkohal tahakski tuua sellele teise poole: positiivsete eesmärkidega häkkerid. Minu enda elust tuleb pähe kohe igasugune emulatsioon (OSid, konsoolid jm.) mis tihti sünnivadki just sellepärast, et algse tarkvara tugi on kadunud ja panna miskit tänapäeva tehnikal käima pole just kõige lihtsam. Näiteid saab tuua palju, eriti just konsoolide valdkonnast kus kommuunitegelased on toonud kõiksugu platvormid koduarvutisse.

Mina aga tooks välja just sellise rakenduse nagu DOSBox. Tegu siis kõigile tuntud DOS-i emuleeriva tarkvaraga. Miks see väärib väljatoomist on lihtne tõsiasi, et laia pintsliga piiri tõmmates saab öelda, et korralik ja funktsionaalne DOS-i tugi kadus pärast Windowse 98 ja ME. Mingil kujul jäi alati olema aga ühilduvus igasugu DOS-i programmide ja mängudega hakkas suurte ja kiirete sammude haaval kaduma. Algselt sai kasutatud seda kõiksugu nn. vanakooli mängude käimasaamisel aga hiljem on seda vaja olnud ka teatud rakendustega toimetamisel. Kõige suuremaks abiks oli see aastaid tagasi ühes tehases, kus oli arvutitele tehtud kiire upgrade OS-i ja arvutite näol aga suuremat kontrolli enne ei tehtud, et vanast süsteemist andmed kõik kätte saaks (enne seda uuendust kasutati väga arhailist programmi masinate jm. juhtimiseks). Oleks arvatavasti saanud Virtual PC-ga ka midagi sarnast lahendatud aga DOSBox tegi elu maru lihtsaks: väike fail, lihtsad käsud ja mis kõige tähtsam: kiire.

Käisin läbi kõik Shea poolt välja käidud 10 käsku. Mõne punktiga ei saanud nõustuda, mõne punktiga nõustusin pooleldi ja osadega olin täiesti nõus. Valitud sai tema poolt kirjutatud 3. käsk ehk “know where you are in cyberspace”.

Mis mind just selle käsu valimiseni viis? Väga lihtne. Olen olnud lugeja, postitaja, moderaator, admin erinevates foorumites, võrgustikes jne. ja üks asi mis on mulle külge jäänud on see, et inimesed muudavad oma käitumist vastavalt keskkonnale. Siin võiks sellist käitumist kindlasti kritiseerida väites, et tegu on ju mitmepalgelisusega: mängid nii mitut erinevat inimest ja need kõik võivad üksteisest kardinaalselt erineda. Ma ei saa öelda, et tegu on täiesti vale kriitikaga kuna tõesti on läbi käidud inimestega kes räägivad üht päeval ja vastupidist õhtul. Samamoodi ei saa ma öelda, et tegu oleks täiesti õige kriitikaga. Ma julgen öelda, et suuremal või vähemal määral erineb iga inimese hoiak ja kõnemaneer olenevalt sellest, kellega ta suhtleb: tööl ülemusega suheldes ei käitu ma samamoodi kui näiteks õhtul sõpradega nalja visates.

Minu jaoks toimib sama loogika ka veebikeskkondade juures. Ehk on seda lihtsam seletada näitega. Ütleme, et ma olen inimene kellele lihtsalt meeldib diskuteerida väga erinevatel teemadel. Võrdluseks saab näiteks tuua kooliga seonduvad sihtotstarbelised foorumid (näiteks käesoleva aine raames) kus arutlused on viisakad ja tavaliselt hästi argumenteeritud. Kõigele lisaks saadakse teistest vaatenurkadest aru ja üritatakse vältida arvamusi mis põhinevad valeinformatsioonil. Nüüd teeme sujuva ülemineku Delfi kommentaariumisse kust ma leidsin huvitava artikli ja nägin postitust millega ma päris nõustuda ei saa ja pidin postitama enda arvamuse asjast. Selleasemel, et mind hiljem tagasi vaadates ootaks kellegi läbimõeldud kriitika mu arvamuse osas tervitab mind agressiivne rünnak ja/või süüdistused, nagu ma oleks mingi erakonna palgatud kommenteerija (kuigi artikkel näiteks räägib CERNis toimuvast).

Nagu näha, on keskkonnal ja keskkonnal suur vahe ja kõikjal tuleb kohaneda kohalike tavadega (või siis lakata nt. diskussioonist osa võtmast kui kohalikud tavad kõlbmatud on).

Lugesin käsil olevat teemat huviga. Mitte sellepärast, et tegu oleks mingi radikaalselt teistsuguse vaatenurgaga tarkvaraarendusel vaid vastupidi, tegu on minu arust ühe tähtsama põhimõttega mida pahatihti ignoreeritakse. Kõige ekstreemsem näide selle ignoreerimisest oleks välja tuua nt. ainult käsurea kaudu juhitav programm mis on suunatud arvutite tavakasutajatele nagu seda on  paljud spetsiifilise pahavara eemaldamiseks loodud rakendused. Võib teha kuivõrd tahes kasuliku ja elutähtsa lahenduse mis võiks muuta tänapäeva igaveseks kuid kui keegi seda peale sinu kasutada ei oska, siis ei saa väga revolutsioonile ka loota.

Kuna ülesanne oli tuua välja ergonoomika osas üks  positiivselt ja üks negatiivselt loodud lahendus.

Kõigepealt tooks välja positiivse: Enamjaolt sisseastujatele mõeldud SAIS (www.sais.ee).

Küsimusele miks? oleks vastuseid mitmeid. Alustada võib sellest, et kui hästi on välja toodud erinevad sisselogimise võimalused. Lisaks meeldib mulle kogu see ülesehitus ja SAISi kasutamise protseduuril ei tekkinud mul ega sõprusringkonnas küsimusi millele vastust ei saanud. Ise kasutades tekkis üks tõrge aga kohe andis leht infot mis järgmiseks teha tuleb, et tõrge kõrvaldada. See on vastupidine paljudele programmidele, lahendustele ja rakendustele kus vea korral antakse lihtsalt veakood ja mingi teade ilma edasiste juhisteta (nt. ”806b4 Internal Error). Kogu see lihtsus kasutamisel on minu jaoks võti miks eelistada seda reaalselt ülikoolidesse kohaleminemisele. Kui oleks pidanud investeerima rohkem aega ja vaeva kui lihtsalt kohalkäimine, siis oleks minu jaoks see süsteem täiesti kõrvale jäänud.

Ja nüüd negatiivne lahendus: Valikuid mis peas keerlesid oli palju kuid töö tõttu jäi peale üks CAPTCHA lahendusi.

CAPTCHA kui selline teeb tähtsat tööd filtreerimaks igasugu botid ja roomajad reaalsetest kasutajatest. CAPTCHAsid kasutatakse nii foorumite, failivahetussüsteemide, hääletuste jm. puhul kus on väga tähtis, et kogu su süsteem töötaks nii nagu ta peab (nt. hääletustel oleks hetkel veel vara igasugu bot’e hääleõiguslikuks pidada). Niisiis on CAPTCHA teatud tüüpi veebilehtede/rakenduste puhul üks väga vajalik lahendus. Negatiivsus kajastub aga erinevate väga keeruliste CAPTCHA vormide puhul. Nimelt seisneb probleem selles, et pärast esimesi CAPTCHAsid kirjutati bot’e veidi ümber, et ka nemad oleks võimelised CAPTCHAt teatud tulemuslikkusega läbima. Selle lahendamiseks hakati aga CAPTCHAsid veel keerukamaks tegema kui nad olid. Oma igapäevases töös on meil kliente kes ei suuda aru saada ka kõige lihtsamatest CAPTCHA poolt manatud sõnadest (eriti lööb see välja just vanemas eas klientide puhul) ja kui nüüd neile ette anda mingi CAPTCHA kus ees vaevunähtav matemaatiline valem aga nt. valemis mõned tegurid ümber pööratud jne. siis ei täida CAPTCHA enam oma eesmärki: lisaks bot’ide eemalhoidmisele hoiab ta ka päris edukalt reaalseid kasutajaid eemal.

Pean tunnistama, et nii mõnigi CAPTCHA on elu jooksul ka minust võitu saanud ja ehk see ajendaski just CAPTCHA’t nomineerima…

Kogu arutelu “kinnisemate” ja “lahtisemate” litsentside koha pealt on alati põnev olnud. Tuleb välja mitu vaatepunkti ja sellest tulenevalt ka konflikti. Alati võib öelda, et avatud lähtekood ja erinevad “lahtisemad” litsentsid aitavad kaasa üldisele arengule ja ei piira inimesi ja just sellepärast on see parim! Teinekord saab jälle ette võtta nimelt motivatsiooni teatud programme ja lahendusi üldse teha: Miks panna oma aeg ja vaev sisse kui kohe pärast välja laskmist keegi tuleb ja kopeerib? Kas see lähenemine on üldse sobilik selle spetsiifilise rakenduse turu jaoks? Siin on palju aga‘sid ja ainsat tõde on raske leida. Siinkohal vaatakski kolme litsentsivalikut ja kuidas see mõjutas kogu arenduse käiku:

 OpenOffice: OpenOffice läbi oma erinevate nimede on kogunud aastast-aastasse massiivselt populaarsust. See tarkvara on vabalt kättesaadav kuid on vahetanud omanikke nagu mõni mees sokke (st. selline korra paari aasta tagant vahetav mees). Olid ajad kui seda kasutas ainult väike seltskond kellele Microsofti pakutud Office ei meeldinud ühel või teisel põhjusel kuid usun, et OpenOffice’i avatus ja kättesaadavus on olnud väga tähtsad faktorid turuosa suurendamisel.

WordPress: CMS (Content Management System) mis on vaieldamatult üks populaarsemaid veebihaldustarkvara mida kasutatakse. CMSide puhul oleks täiesti suletud koodiga lahendust küll raske luua ja isegi kui oleks suletud, siis tihtipeale kasutajaid ei huvitagi sees peituv kood mis ühte või teist funktsiooni juhendab. Küll aga leian, et tänu avatusele on wordpressile loendamatu hulk plugineid mis inimesele, kes loob – arendab veebilehti, tuleb kindlasti kasuks. Tänu sellele saab säästa aega ja ka õppida. Näiteks võin tuua tõsiasja, et olen isiklikult õppinud uut vaadates nii wordpressi kui ka sellele tehtud plugineid lähemalt ja leidnud paremaid lahendusi enda loodud asjade rakendamisel.

Swedbank’i veebipank: Siinkohal saab tuua ühe lahenduse mille puhul mul on hea meel, et asi otsustati suletuna teha (nagu ka kõik teised pankade süsteemid). Suletud koodi puhul on raskem avastada potensiaalseid turvaauke ja sellest tulenevalt, kellegi kontodele ligi pääseda.  Võiks muidugi tuua argumendi, et avatud lähtekoodi puhul oleks eeliseks just see, et tavakodanikul on lihtsam viga tuvastada ja sellest teada anda aga minu seisukoht siin on, et pigem jätta see katsetamine ja lähtekoodiga toimetamine panga ja järelvalveorganite kätte kui anda avalikkusele kätte väljakutsega seda murda.

Kokkuvõtlikult ütlen lihtsalt seda, et leian küsimus millist litsentsi ja kui palju näidata lähtekoodi oleneb kõik rakenduse eesmärkidest ja kellele see luuakse.

P. Himanen on nimi mis on meelde jäänud aastatetagusest ajast kus sai heade lugemusvõimaluste tõttu tarbitud palju teoseid ja tema kirjutatud Häkkerieetika oli üks neist. Raamat jättis sügava mulje ja selletõttu sai ka tema raporti kallale huviga asutud.

Pekka alustab oma raportit ühe väga toreda mõtteteraga: Infoühiskonna juures ei ole kõige tähtsam tehnoloogia ise vaid hoopis asjade “tegemise” kulg. Sellejuures toob ta välja tõsiasja, et innovatsioonil põhinev kasv on see mille poole kõik pürgima peaks. Selle suunaga nõustuvad tänapäeval juba päris paljud, nii noored kui ka vanad. Raporti esitamise aegi 2004 olid sellise mõtteviisi sümpatiseerijaid kindlasti olemas aga maailmas ringi vaadates on nende hulk hüppeliselt kasvanud. Peab tõdema, et raporti enda ajal oli igasugu startupidele mõeldud programme, kavasid, konkursse juba arvestavavas mahus olemas kuid tänaseks on sellised asjad palju laiemalt ja tihedamalt levinud. Tuleb ka mainida, et päris meeldiv on lugeda Eesti noorte edust innovatiivsete ideede formuleerimisel läbi programmide nagu European Innovation Academy või alles hiljuti ukrainas toimunud (ja varsti eesti jõudev) Garage48.

Himaneni kriitika ühiskonna valukohtade kohta on enamjaolt õige koha peal aga lahendiks pole minu arusaama järgi palju käega katsutavat pakutud (nt. Euroopa mudeli reformimise väärtuste juures pakkuda üheks lahenduseks rohkem “hoolimist” tundub kohati päris naiivne).

Tuleb aga mainida, et kokkuvõttes väga huvitav lugemine. Ma ei leidnud, et sellest raportist arvestavaid lahendusi annaks välja lugeda, küll aga on see väärt lugemine neile, kes probleemi sisust tahaksid laiemat pilti saada.

Kuuled sõna Wiki mõtleb tavakasutaja kohe kõigile teada ja tuntud wikipediale. Siinkohal põikleks wikide kui laiast kogumikust rääkimisest ja keskenduks sellesamusele Wikipediale.

Tänapäeval kui keegi leiab mingi huvi pakkuva teema mida kasvõi  omaette lahata siis suunatakse brauser kiiremas korras wikipedia peale, et sealt oma küsimustele lihtsad vastused saada võimalikult kiirelt. Terve protsess toimub väga kiirelt ja valutult ning ongi võimalik vajalik info omandada minutite jooksul. See ei ole alati nii olnud. Mäletame ju aegu kui koolitööde / tööalaste uurimuste jaoks tuli võtta ette retk raamatukokku. Sellega kaasnes igavene peavalu: raamatukogu võis olla kaugel, ilm kehvavõitu ja ehk oli üldse eelmisest korrast ununenud mõni teos viimata ja tekkinud viivis. Ühesõnaga oli see tegevus mis kohati tundus tülikas (kuid millel ka omad teatud võlud).

Wikipedia ei teinud meie elu lihtsamaks üleöö. See ressurss mida praegu tuntakse selle nime all pole muus peale kujunduse lähedane algusaastate wikipediale. Artikleid oli ikka väga vähe. Need mis olid võisid olla kas poolikud või valed sest oli perioode kus käidi wiki avatud loomuse tõttu pahatahtlikult artikleid muutmas ja see kõik tõmbas kriitikat wikipediale. Isiklikult mäletan end olevat väga umbusklik olnud just avatud loomuse tõttu kuid aeg on möödunud ja peab tunnistama, et märkamatult on suures osas kadunud see etteheide wikipediale. Kuigi ei saa naiivselt arvata, et kõik wikipedias on tõsi, siis minul on hea meel sellise kiiret uudishimu teenindava ressursi olemasolu pärast.