Kogu arutelu “kinnisemate” ja “lahtisemate” litsentside koha pealt on alati põnev olnud. Tuleb välja mitu vaatepunkti ja sellest tulenevalt ka konflikti. Alati võib öelda, et avatud lähtekood ja erinevad “lahtisemad” litsentsid aitavad kaasa üldisele arengule ja ei piira inimesi ja just sellepärast on see parim! Teinekord saab jälle ette võtta nimelt motivatsiooni teatud programme ja lahendusi üldse teha: Miks panna oma aeg ja vaev sisse kui kohe pärast välja laskmist keegi tuleb ja kopeerib? Kas see lähenemine on üldse sobilik selle spetsiifilise rakenduse turu jaoks? Siin on palju aga‘sid ja ainsat tõde on raske leida. Siinkohal vaatakski kolme litsentsivalikut ja kuidas see mõjutas kogu arenduse käiku:
OpenOffice: OpenOffice läbi oma erinevate nimede on kogunud aastast-aastasse massiivselt populaarsust. See tarkvara on vabalt kättesaadav kuid on vahetanud omanikke nagu mõni mees sokke (st. selline korra paari aasta tagant vahetav mees). Olid ajad kui seda kasutas ainult väike seltskond kellele Microsofti pakutud Office ei meeldinud ühel või teisel põhjusel kuid usun, et OpenOffice’i avatus ja kättesaadavus on olnud väga tähtsad faktorid turuosa suurendamisel.
WordPress: CMS (Content Management System) mis on vaieldamatult üks populaarsemaid veebihaldustarkvara mida kasutatakse. CMSide puhul oleks täiesti suletud koodiga lahendust küll raske luua ja isegi kui oleks suletud, siis tihtipeale kasutajaid ei huvitagi sees peituv kood mis ühte või teist funktsiooni juhendab. Küll aga leian, et tänu avatusele on wordpressile loendamatu hulk plugineid mis inimesele, kes loob – arendab veebilehti, tuleb kindlasti kasuks. Tänu sellele saab säästa aega ja ka õppida. Näiteks võin tuua tõsiasja, et olen isiklikult õppinud uut vaadates nii wordpressi kui ka sellele tehtud plugineid lähemalt ja leidnud paremaid lahendusi enda loodud asjade rakendamisel.
Swedbank’i veebipank: Siinkohal saab tuua ühe lahenduse mille puhul mul on hea meel, et asi otsustati suletuna teha (nagu ka kõik teised pankade süsteemid). Suletud koodi puhul on raskem avastada potensiaalseid turvaauke ja sellest tulenevalt, kellegi kontodele ligi pääseda. Võiks muidugi tuua argumendi, et avatud lähtekoodi puhul oleks eeliseks just see, et tavakodanikul on lihtsam viga tuvastada ja sellest teada anda aga minu seisukoht siin on, et pigem jätta see katsetamine ja lähtekoodiga toimetamine panga ja järelvalveorganite kätte kui anda avalikkusele kätte väljakutsega seda murda.
Kokkuvõtlikult ütlen lihtsalt seda, et leian küsimus millist litsentsi ja kui palju näidata lähtekoodi oleneb kõik rakenduse eesmärkidest ja kellele see luuakse.
See pangatarkvara näide on iseenesest huvitav. Argument on kahtlemata olemas – ent teisalt: vähemalt sama olulise turvaastmega ID-kaardi baastarkvara on nüüdseks avatud koodiga…
Võrldus pangatarvkara ja ID kaardi baastarkvaraga on täiesti õige. Ma pean tunnistama, et selle pangatarkvara näite kirjutamisel mul oli mõttes just tuua seos konkurentide eest töö ärategemisega aga ei tea miks ma selle kirjutamise hetkeks ära olin unustanud. Igaljuhul selle all mõtlen seda, et swedbank või mõni muu ärilisele kasumile pürgiv ettevõte investeerib suured summad, et arendada uus süsteem või paremini lahendada olemasolev süsteem eesmärgiga nende eeliste abil turuosa võita. Samas on konkurents tihe ja kui on avatud lähtekood ja mõni sobilik litsents, siis saab konkurent piisavalt “sarnast erinevat” lahendust luua ja pakkuda palju väikesema investeeringu juures.